Ota Wardi kultuurikunsti infoleht "ART bee HIVE" vol.2 + bee!

"Töötasin Y ettevõtte agentuuris ja töötasin aastaid Malaisias, reisides naaberriikidesse, Hiinasse jne, et toetada tootmistehaseid. Nende hulgas on muusikariistade tehas, kus õppisin muusikariistu häälestama ja valmistama. . Õppinud teadmised on nüüd minu käes. "

Shinobue materjaliks oleva bambuse (naine-bambus) koristamisest ja kuivatamisest on möödas kolm aastat.Vahepeal lõheneb kaks kolmandikku.Painutatud bambust kuumutatakse (parandatakse) tulega. Hr Tanaka eripära on kohandada umbes kolme ja poole aasta pärast valmiv vile iga naabruskonna iga festivali jaoks eri tooniga ja kohandada seda teaduslikult vastavalt puhurile. "Ära vali Kobo harja" on vana lugu.

"Vilesid on sama palju kui kogu Jaapanis festivale. Seal on kohalikku muusikat ja seal on ka helisid. Seetõttu pean selle muusika jaoks vajalikud helid tegema."

See tähendab, et helisid on sama palju kui linnu ja külasid.Kas otsustate tooni pärast kohaliku muusika kuulamist?

"Kontrollige tuuneriga kõiki helikõrgusi. Hz ja samm on sõltuvalt maast täiesti erinevad. Torus tekivad helilained, kuid toru on moonutatud, kuna see on loomulik. Helilained on ka moonutatud. Helilained tulevad välja . Kui see kõlab meeldiva tooni või lärmina või kui see on viimane, siis toru kuju väriseb. Heli saamiseks korrigeerige seda kruvikeerajaga. Mine "

See näeb välja nagu looduse antud eluvorm.

"See on õige. Sellepärast on helide tegemine üsna füüsiline ning selle ala ja kuju on omavahel seotud. Kõvadus. Kui olin laps, käisin Asakusas ja ostsin flöödimeistri tehtud flöödi, kuid sel ajal Ärge segage toru sisemust. Kui ma seda puhun, pole heli. Siis ütles mu õpetaja mulle, et koolitus on hüppelaud. Kuid see on minu vilet tegemise päritolu. Miks on vile, mis ei tee heli müüdud? Kunagi tegin hobi korras flööte, kuid sain lõpuks aru, et sisekujundiga on probleeme. Ettevõttes muusikariistade valmistamise õppimine on olnud praeguse töö jaoks väga kasulik. "

Tahaksin teilt küsida Shinobue valmistamise protsessi kohta.

"Korjatud bambust ei saa kasutada sellisena nagu ta on, nii et pean seda kolm aastat kuivatama. Kaks kolmandikku on katki ja ülejäänud kolmandik muutub vileks, kuid see on veidi painutatud. Kui sellest saab vähe pehme, sirgendage seda raseeriva puiduga. Võite teha ühe materjali, kuid selle parandamisel on see stress, nii et kui teete kohe augu, siis see praguneb. Samuti kuivatage, kuni see on umbes pooleks tunniks tuttav. aasta. Materjali valmistamise etapist kulub palju närve. Kui teete materjali lõdvalt, saab sellest lõtv vile. "

See eripära on "Tsumugu".Mida tähendab hr Tanaka jaoks traditsiooni keerutamine?

"Kas pole" sulandumine ", mis hoiab vana ja paneb uued?Vanamoodsat struktuuri säilitatakse koos vanamoodsa struktuuriga.Doremi flööt on nüüd väga huvitav.Tahan mängida nüüdismuusikat, tahan mängida ka džässi.Siiani ei olnud ühtegi vilet, mida saaks klaveriskaalal koos mängida, kuid Shinobue on lääne võrdsele temperamendile järele jõudnud.See areneb. "

Tänan teid väga.Kazuyasu flöödistuudio võtab vastu konsultatsioone ka neile, kes soovivad flöödiga alustada, kuid ei oska seda valida.Palun kontrollige ka kodulehte.

Vilistuudio Kazuyasu

• 7-14-2 Kesk, Ota-ku
• Tööaeg: 10–00
• TEL ： 080-2045-8150

Koduleht

"Elav rahvuslik aare", mis seob pärimuskultuuri järeltulijatega "Fumiko Yonekawa II"

"Kunst" on hirm ja kaal -
Seetõttu olen terve elu aktiivne, pühendun lihtsalt etenduskunstile

Lava on ikka õudne
Otsige meelelahutust rangelt nii enda kui teiste jaoks

"Fumiko Yonekawa, teine ​​põlvkond," on Jiita ja Jiuta (* 80) esitajana tegutsenud üle 1 aasta. Ehkki see tunnistati 2008. aastal Koto elavaks rahvuslikuks aardeks (oluline immateriaalne kultuuriväärtus), on muljetavaldav, et ta jätkab kunstiteed.

"Tänu teile on minu ees mitmesugused kontserdid, nii et harjutan seni, kuni olen rahul. See tekitab minus ebamugavustunnet. Sõltuvalt laulust, sisust ja väljendusest on see erinev, nii et seda on väga raske näidata Ma arvan, et see on alati minu peas, et ma tahaksin, et kõik kuuleksid seda hõlpsasti mõistetavalt. "

Jiuta ja koto laulud, mille Edo perioodil andis koolikontroll (pime muusik) ja mis on antud tänapäevani.Süvendage oma arusaama laulust, sealhulgas iga kooli individuaalsust ja maitset, ja näidake neid tooni asemel publikule teie ees. Isegi kui ma olen sellega harjunud, ei lõpe ma kunagi ja muudkui harjutan ja pühendun. .Õrna väljenduse taga on tunda vaimu ja otsustavust uurijana, kes sellist kunsti valdab.

"Lõppude lõpuks on lava endiselt hirmutav. Isegi kui te harjutate piisavalt, siis kui suudate 8% laval välja panna, ei saa te pooli välja panna."

Üks näpunäiteid kunsti harrastamise ranguse tundmiseks on treeningmeetod, mida praktiseeriti kuni Showa varajase perioodini.Lükates ennast piirini, näiteks "külm trenn", kus jätkate koto ja sanxiani (shamisen) mängimist seni, kuni külma talvetuule käes meelt kaotate, ja "sada mängimist", kus jätkate mängu sama lugu ikka ja jälle. See on treenimismeetod keha treenimiseks ja oskuste lihvimiseks.

"Haridus on tänapäeval muutunud, nii et minu arvates pole selliste õpetuste saamine isegi siis, kui soovite. Tunnid on siiski väga olulised ja on kogu koolituse alus. Ma arvan."

Hr Yonekawa ütleb, et on kunsti osas "range enda ja teiste suhtes".

"Muidu ei saa te inimestele tähelepanu pöörata. Ma mõtlen sellele ise."

Juhendis, mille hr Yonekawa annab otse oma jüngritele, on lisaks iga laulu tõlgenduse näitamisele ka muud olulised.See on südamest südamesse kontakt.

"Igal laulul on oma" süda ". Sõltuvalt sellest, kuidas jüngrite kunsti on kogunenud, võivad mõned inimesed sellest aru saada ja teised mitte. Sellepärast on see suurepärane, võttes samas arvesse üksteise jüngrite tundeid. Püüan selgitada oma laulu tõlgendamine hõlpsasti arusaadaval viisil. Kõigile meeldib seda mängida. Kuna ma saan seda aastate jooksul järk-järgult aru, mõistan ka seda, mida ma ütlesin. Palun võtke vastu ja võtke tunde. "

Öeldakse, et selle resoluutse kunstiga tegelemise viis on suuresti tingitud esimese Fumiko Yonekawa õpetusest.

"Sest eelkäija kunstivaim on tabanud. Me ühendame selle õpetuse eluaegse aardena."

Järgige eelmise põlvkonna õpetusi ja liikuge järgmise põlvkonna juurde
Valage oma süda pärimuskultuuri arengusse

Esiteks on hr Yonekawa (tegelik nimi: hr Misao) ja tema eelkäija suhe "tädi ja õetütar".Ta veetis oma lapsepõlve Kobes ja põhikooli lõpetamise aastal suri tema ema, kes oli pime ja koto meister. Läksin öösse rongi Tokiosse õe juurde õppima.Pärast seda elas ta oma tädi juures ning nende kahe suhe muutus "õpetajaks ja jüngriks" ning 1939. aastal (Showa 14) "emaks ja lapsendatud tütreks".

"Läksin tädi juurde midagi teadmata. Uchideshi oli palju. Alguses arvasin, et olen õudne tädi. Ma ei saanud teda" õpetajaks "nimetada ja mind hoiatati mitu korda. Aga ma ütlesin "Tädi". Ma lihtsalt mängisin koto. Siis oli lihtne mõte, et aeg-ajalt on hüvesid ja häid asju. See oli lapsik. "

Tema eelkäija rangel juhendamisel ilmus tüdruk järk-järgult välja ja lõpuks ilmus välja.Fumi Katsuyuki(Fumikatsu) Kasutatakse laialdaselt.Eelkäija ütleb endale ja teistele alati, et ta peaks õppima ainult kunsti ning ta on uchideshi oma eelkäijast, näiteks kontoritööst ja diplomaatiast, ning tema perekonnaregistris olevast õest, kes samal ajal lapsendati. ・ Hr Fumishizu Vastutab Yonekawa (surnud).Justkui vastates õpetaja ja õe mõtetele, jätkab hr Yonekawa kunstiga edasi.
1995. aastal (Heisei 7) suri esimene põlvkond ja neli aastat hiljem sai ta nimeks "teine ​​põlvkond Fumiko Yonekawa".Ta kirjeldab oma tollaseid tundeid järgmiselt: "Ma tegin suure otsuse selle kohta, kas ma tõesti teen oma tööd."

"Kunagi ütles ema mulle, et kunst aitab mind, aga noorena ei saanud ma sellest päris hästi aru. Ta tõi selle üles. Ma ei tunne kontoritööd, ma ei saa midagi teha minu pere. Mul õnnestus maailmast välja tulla, mängides lihtsalt koto, samal ajal kui mind ümbritsevad inimesed toetasid. Minu eelkäija oli minu ema, kunstiõpetaja ja vanem, kes kõike üles kasvatas. Ta oli range kunstiinimene , kuid kui ta kunstist välja läks, oli ta tõesti lahke. Seda armastasid ka tema jüngrid. Esimese põlvkonna jõud on suur. "

Pärandades eelkäija püüdlusi, kes on nii suur eksistents, on hr Yonekawa energiliselt töötanud etenduskunsti traditsiooni üle järgmisele põlvkonnale.Kuigi Jaapani professionaalsete muusikute ja entusiastide arv väheneb, keskendume Jaapani muusikariistu kasutades muusikaõppe populariseerimisele, eriti põhikoolides ja keskkoolides.Praegu on "Jaapani muusikariistade praktika" kohustuslikus kursuses põhi- ja keskkoolide õpijuhiste juhendis, kuid Jaapani Sankyoku ühing (* 2), mille auesimees on hr Yonekawa, on üleriigiline, et aidata Lisaks paljude koto annetamisele põhikoolidele ja gümnaasiumidele saadame noored esinejad peamiselt Tokyo algklassidesse ja gümnaasiumidesse, et näidata etendusi ja anda muusikariistade mängimisel praktilisi juhiseid.Iemoto Sochokai juures tegeleb hr Yonekawa ka levitamistegevustega Ota Wardi põhi- ja keskkoolides ning mõnikord käib hr Yonekawa ise koolis, et pakkuda lastele võimalusi otsekontaktiks koto'ga.

"Mängin laste silme all riimiriime ja koolilaulu, aga nad laulavad koos minuga ja see on põnev. Mulle meeldis väga see aeg, kui panin tegelikult küüned sõrmedele ja katsusin kotot. Jaapani muusika kultuuri tuleviku nimel , on oluline kõigepealt lapsi kasvatada. Isegi meie kooli tulevad lapsed hoolitsevad nende eest hästi ja mängivad koto. "

Järgmise põlvkonna üleandmise osas on viimastel aastatel Jaapani traditsioonilisel etenduskunstil ja -kultuuril põhinev manga ja anime ilmunud üksteise järel ning koguvad populaarsust peamiselt noorema põlvkonna seas.Nende kaudu saavad nad tuttavaks, tunnevad huvi traditsioonilise etenduskunsti ja kultuuri vastu.Selline liikumine toimub ka koto's ja tegelikult ringkäik kultuurikeskuses, kus juhendavad Sochokai jüngrid, imetledes tegelaste teose esitamise ajal originaalset koto. taotlejad.Tundub, et mõned õpilased tahavad ka mängida ja see näitab nende suurt mõju ühiskonnale.Klassikaliste lauludega kõndinud hr Yonekawa ütleb, et sellise lootuse jaoks on tal hoiak "tee ikka ja jälle".

"On täiesti loomulik, et teid huvitavad sissepääsud tulevad ajaga kooskõlas. Olen tänulik, et Jaapani muusika populatsioon suureneb. Pealegi, kui see on hea lugu, siis see loomulikult jääb. Aja jooksul saada "klassikaks". Kuid ma loodan, et need, kes on kaasaja lauludest sisse astunud, õpivad lõpuks klassika ja omandavad põhitõed korralikult. Kas see tähendab, et Jaapani traditsioonilise kultuuri arenguga on raske ühendust saada? See on väga oluline, kas pole? "

"Otawa festival"2018. märtsi 3. aasta osariik

Intervjuu lõpus, kui ma küsisin uuesti: "Mis on härra Yonekawa" kunst "?", Võttis ta pärast mõnesekundilist vaikust ükshaaval sõnu üles, et oma südant hoolikalt üles võtta.

"Minu jaoks on kunst hirmutav ja kaalukas - sõnu on raske välja mõelda. Nii pühaks ja pühalikuks andis selle minu eelkäija. Ennekõike võite elada koto mängimise ajal. Ma tahan endiselt tööd jätkata kunst kogu eluks. "

* 1 Kunstimuusika, mis tuleneb lahutamatust seosest Jiuta (shamisenimuusika) ja Edo perioodil koolikontrolli (pime muusik) poolt antud koto laulude vahel."Laul" on iga pilli muusikas oluline element ja sama esineja vastutab koto mängimise, shamiseni mängimise ja laulmise eest.
* 2 Rakendatakse erinevaid projekte, mille eesmärk on aidata kaasa Jaapani muusikakultuuri arengule, edendades pärimusmuusika, koto, sankyoku ja shakuhachi levikut ning vahetades kõiki kolme laulu koole.

プ ロ フ ィ ー ル

Jiuta / Ikuta stiilis muusik.Juhatab Sochokai (Ota palat).Jaapani Sankyoku ühingu auesimees. Sündis 1926. aastal.Tema tegelik nimi on Misao Yonekawa.Endine nimi on Fumikatsu. Kolis 1939 Tokyosse ja sai esimeseks uchideshiks. 1954. aastal võttis ta vastu esimene jünger Bunshizu. Saanud purpurpaelaga medali 1994. aastal. 1999. aastal nimetati teise põlvkonna Fumiko Yonekawa. 2000. aastal sai vääriskrooni ordeni. 2008. aastal tunnustatud olulise immateriaalse kultuuriväärtuse omanikuna (elav rahvuslik aare). Sai 2013. aastal Jaapani kunstiakadeemia auhinna ja kingituse auhinna.

Viited: "Fumiko Yonekawa inimesed ja kunst" Eishi Kikkawa, toimetanud Sochokai (1996)

お 問 合 せ

Avalike suhete ja avaliku kuulamise sektsioon, kultuuri ja kunsti edendamise osakond, Ota Wardi kultuuriedenduse ühing